ESMASPÄEV, 13.aprill 2009
11. 00 Kogunemine Kassari Haridusseltsi maja juures. Tervituskohv. Merike NIImann, Linda Tikk
12. 20 Valgu seltsimaja- Heli Üksik
13. 00 Sõru Merekeskus ja muuseum – Ilmi Kotkas, Helve Russak, Tiit Veersalu, Jüri Lauter
14. 20 Leisu seltsimaja – Alice Leetmaa
15. 20 Luidja EDU seltsimaja – Maie Rõmmel. Toekam kohvipaus
17. 30 Hellamaa Perekeskus – Ene Leiger
18. 15 Hellamaa rand ja külaplats, Hellatempa Külaselts,Maili Eller
NB! Hellamaa küla ja Tempa küla tema embuses, esitatud aasta küla 2009 nimetusele.
19. 30 Allika hostel, ööbimine.
Õhtusöök 19.30, samal ajal kultuurprogramm.Hilisõhtul võimalus tutvuda valgustatud Suuremõisa lossi ja lossipargiga ( väikese jalutuskäigu kaugusel).
TEISIPÄEV, 14.april
8.00 Hommikusöök majutuskohas, 8:30 ärasõit Laukale
9:30 Ümarlaud 2-3 tundi. Külade loomejõust, sotsiaalne võrgustik, ideede turg – moderaator Katrin Sarapuu, abivallavanem Kõrgessaares
13:15 Lõuna
13:45 Õpituba Lauka koolis – Siret Lahemaa
16:00 lõpukohv, ümarlaud kus veame sõle otsad kokku
Sunday, April 12, 2009
Friday, March 20, 2009
Külaselts MUHV annab teada
Saviehete valmistamine Valgu seltsimajas
22.03.2009
Algusega kell 12.00. Kõik materjalid kohapeal olemas, osalustasu 20.-. Juhendab Jane Üksik.
22.03.2009
Algusega kell 12.00. Kõik materjalid kohapeal olemas, osalustasu 20.-. Juhendab Jane Üksik.
Lauka piirkonna külade arendusselts kuulutab- avatud uste päev
Üritus algab pühapäeval 22.03.09 kell 14.00
1. 2008 tegevused
2 2009 tegevusplaan
3. Muud küsimused
4.Soovijatel tutvumine seltsimajaga ja avatud tantsutunnid.
1. 2008 tegevused
2 2009 tegevusplaan
3. Muud küsimused
4.Soovijatel tutvumine seltsimajaga ja avatud tantsutunnid.
Mis tehtud, mis teoksil
Vahepeal on palju vett merre jooksnud. Eelmisest postitusest on palju aega möödas. Vahepeal on juhtunud palju põnevat. Koostöös MTÜ Agapäeotsa Külaseltsiga algatasime Võitluse Tuuleveskitega. Pidasime maha Kodukant Hiiumaa üldkoosoleku 9.12.2008, kus liitus meiega 2 uut liiget, tutvustati valdades toimunud arutelude kokkuvõtteid, räägiti tehtust ja mõteldi uutele katsumistele. Lisaks toimus ilus Hiidlaste 2008 aastalõpupidu Suuremõisa lossis.
Tahaplaanile on jäänud kõigi toimuva tutvustamine ja üleüldine sidepidamine. Eks selle põhjuseks ole ka lõppenud projektide aruandlus, uute ideede projektideks vormistamine ja käimasolevate organiseerimine.Nüüd küsite, et millega me õige tegeleme?
Järgnevalt anname väikse ülevaate, mis on hetkel teoksil.
Tikandid- need Hiiumaa tikandid
20.jaanuaril kl.15:30 toimus Hiiumaa Muuseumis Maakondlik seminar
Jätkuvalt tikandist ja selle äratundmisrõõmust
Põlvest põlve edasiantav käsitööoskus seob erinevaid põlvkondi....
Vana tikandi uus elu. Just niisugust nimetust kandis üks kolmest konkursist Hiiumaa käsitöö jõululaadal. Konkursile laekus 19 tööd/ tikandit, kus oli uute tarbeesemete valmistamisel oskuslikult ära kasutatud rahvuslike, Hiiumaale omaseid motiive, näiteks Käina tanu ja Reigi tanu tikandit. Vanemate inimeste jaoks oli aga suur äratundmisrõõm käterätist, kuhu peale tikitud „Head hommikut“ ja mille otstes lai heegelpits. Külaperedes (ehk mõnes veel praegu-gi?) olid sellised rätikud katmas igapäevaseid, kasutusel olevaid köögi- ja käterätte veeämbri ja pesukausi juures...
VÜF-i poolt rahastatud projekti „Traditsioonilise käsitöö tundmisest uue tooteni“ käigus on tänaseks kogutud, kaardistatud ja pildistatud ~160 vana tikandit, osa neist on loovutatud Hiiumaa Muuseumile. Ja teadmiseks - kogumine kestab edasi...
Mõnda aega oli muuseumis üleval näitus „Hiidlaste tikandi võlu“, kus eksponeeritavad tööd olid küll valdavalt muuseumi kogust, aga esindatud ja väärilise koha olid leidnud ka projekti käigus kogutud tikandid. Projekt kestab, selle käigus kutsume kõiki käsitööst huvitatud inimesi, eriti käsitööõpetajaid, et koos arutada, kuidas õpetada tütreid väärtustama, hoidma ja edasi kandma oma esivanemate pärandit, käsitööoskust. Selleks on meil veel aega ja projekti läbi võimalus ka töötubasi toetada. Koos projekti lõpuseminariga korraldame maipühade eel veel ühe tikandi konkursi, kuhu lisaks täiskasvanute tikandeile ootame ka õpilaste töid. Ehk sünnib siis ka tikitud hiiu meene ...
Hetkel välja on kuulutatud konkurss.
Konkursi tähtajaks on 28. aprill 2009.a. Täpsemat infot saate Ester Tammiselt, kes on projektijuht 5648 7057.
Uudseim on KÜSKi rahastatud projekt Eesti Maarahva Teabetubade varamust, kes on lahkesti palunud endale partneriteks Ühenduse Kodukant Hiiumaa, Kodukant saaremaa ja Kodukant Läänemaa. Projekti nimeks on Väinamere Sõlg. Algusajaks on märgitud 01.01.2009 ja lõpu daatumiks 31.05.2009.a. Projekti eesmärgiks on arendada välja koostöövõrgustik oma infrastruktuuriga, käivitada e-riiklus. Täpsema informatsiooni küsimiseks pöörduda projekti koordinaatori Heli Üksik´u poole tel. 5691 2640.
2009.a. on aasta mil toimub järjekordne Maapäev. Maapäev kui Eesti Külade Parlament toimub sellel Tartumaal Rannu vallas.
Hiiumaa osavõtmiseks Maapäevast on kirjutatud Leadrisse. Seega hoiame pöialt!
Hiiumaa esindusest on sellel üritusele kutsutud 20 inimest, kes need on? selgub maakondlikul info/teabepäeval juulis, kus otsustatakse delegatsiooni liikmed ja teemade käsitlus, milles tahame sõna võtta ja kujundame oma ühtse seisukoha. Hetkel veel teemasid Eesti Külaliikumise Kodukant poolt alla tulnud ei ole. Infot Maapäeva kui Eesti Külade Parlamenid kohta saate Diana Leenurm´elt tel. 5621 0620.
Tahaplaanile on jäänud kõigi toimuva tutvustamine ja üleüldine sidepidamine. Eks selle põhjuseks ole ka lõppenud projektide aruandlus, uute ideede projektideks vormistamine ja käimasolevate organiseerimine.Nüüd küsite, et millega me õige tegeleme?
Järgnevalt anname väikse ülevaate, mis on hetkel teoksil.
Tikandid- need Hiiumaa tikandid
20.jaanuaril kl.15:30 toimus Hiiumaa Muuseumis Maakondlik seminar
Jätkuvalt tikandist ja selle äratundmisrõõmust
Põlvest põlve edasiantav käsitööoskus seob erinevaid põlvkondi....
Vana tikandi uus elu. Just niisugust nimetust kandis üks kolmest konkursist Hiiumaa käsitöö jõululaadal. Konkursile laekus 19 tööd/ tikandit, kus oli uute tarbeesemete valmistamisel oskuslikult ära kasutatud rahvuslike, Hiiumaale omaseid motiive, näiteks Käina tanu ja Reigi tanu tikandit. Vanemate inimeste jaoks oli aga suur äratundmisrõõm käterätist, kuhu peale tikitud „Head hommikut“ ja mille otstes lai heegelpits. Külaperedes (ehk mõnes veel praegu-gi?) olid sellised rätikud katmas igapäevaseid, kasutusel olevaid köögi- ja käterätte veeämbri ja pesukausi juures...
VÜF-i poolt rahastatud projekti „Traditsioonilise käsitöö tundmisest uue tooteni“ käigus on tänaseks kogutud, kaardistatud ja pildistatud ~160 vana tikandit, osa neist on loovutatud Hiiumaa Muuseumile. Ja teadmiseks - kogumine kestab edasi...
Mõnda aega oli muuseumis üleval näitus „Hiidlaste tikandi võlu“, kus eksponeeritavad tööd olid küll valdavalt muuseumi kogust, aga esindatud ja väärilise koha olid leidnud ka projekti käigus kogutud tikandid. Projekt kestab, selle käigus kutsume kõiki käsitööst huvitatud inimesi, eriti käsitööõpetajaid, et koos arutada, kuidas õpetada tütreid väärtustama, hoidma ja edasi kandma oma esivanemate pärandit, käsitööoskust. Selleks on meil veel aega ja projekti läbi võimalus ka töötubasi toetada. Koos projekti lõpuseminariga korraldame maipühade eel veel ühe tikandi konkursi, kuhu lisaks täiskasvanute tikandeile ootame ka õpilaste töid. Ehk sünnib siis ka tikitud hiiu meene ...
Hetkel välja on kuulutatud konkurss.
Konkursi tähtajaks on 28. aprill 2009.a. Täpsemat infot saate Ester Tammiselt, kes on projektijuht 5648 7057.
Uudseim on KÜSKi rahastatud projekt Eesti Maarahva Teabetubade varamust, kes on lahkesti palunud endale partneriteks Ühenduse Kodukant Hiiumaa, Kodukant saaremaa ja Kodukant Läänemaa. Projekti nimeks on Väinamere Sõlg. Algusajaks on märgitud 01.01.2009 ja lõpu daatumiks 31.05.2009.a. Projekti eesmärgiks on arendada välja koostöövõrgustik oma infrastruktuuriga, käivitada e-riiklus. Täpsema informatsiooni küsimiseks pöörduda projekti koordinaatori Heli Üksik´u poole tel. 5691 2640.
2009.a. on aasta mil toimub järjekordne Maapäev. Maapäev kui Eesti Külade Parlament toimub sellel Tartumaal Rannu vallas.
Hiiumaa osavõtmiseks Maapäevast on kirjutatud Leadrisse. Seega hoiame pöialt!
Hiiumaa esindusest on sellel üritusele kutsutud 20 inimest, kes need on? selgub maakondlikul info/teabepäeval juulis, kus otsustatakse delegatsiooni liikmed ja teemade käsitlus, milles tahame sõna võtta ja kujundame oma ühtse seisukoha. Hetkel veel teemasid Eesti Külaliikumise Kodukant poolt alla tulnud ei ole. Infot Maapäeva kui Eesti Külade Parlamenid kohta saate Diana Leenurm´elt tel. 5621 0620.
Friday, November 14, 2008
TEADE
Ühenduse Kodukant Hiiumaa ja Hiiumaa vallaametnike, seltside, seltsingute ning külavanemate vahelise koostöö teemalised ühised arutelud
Üritust toetab Põllumajandusministeerium
Arutelud toimuvad:
12. november 2008.a. kella 15.00-17.00 Pühalepa vallas, Pühalepa vallamaja saalis.
13. november 2008.a. kella 16.00-18.00 Emmaste vallas, Emmaste vallamaja saalis.
14. november 2008.a. kella 11.00-13.00 Käina vallas, Käina vallamaja saalis.
20. november 2008.a. kella 16.00- 18.00 Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamaja saalis.
PÄEVAKAVA:
Ühendus Kodukant Hiiumaa kui organisatsioon, ootused liikmes organisatsioonidelt ja riigiasutustelt.
Kodukant ja Leader.
Kommunikatsioon erinevate organisatsioonide vahel, infovahetus, erinevad koostöövõimalused.
Milleks on seltsid, ühendused ja Kodukant ellu kutsutud?
Mida oleme teinud, et küla elaks ja mida tuleks teha?
Mida saaksime enam ja paremini teha koostöös valdadega?
Kas oleme maakonnas arvestatavad? Organisatsiooni nähtavus!
Kuidas tuua noor külaseltsi juurde?
Külavanema ja valla suhe- Külavanema statuut, kuidas see on rakendunud?
Kuidas ja kas rääkida kaasa päevapoliitilistel teemadel?
Ootame rohket osavõttu.
Diana Leenurm
Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liige
56 21 0620
Üritust toetab Põllumajandusministeerium
Arutelud toimuvad:
12. november 2008.a. kella 15.00-17.00 Pühalepa vallas, Pühalepa vallamaja saalis.
13. november 2008.a. kella 16.00-18.00 Emmaste vallas, Emmaste vallamaja saalis.
14. november 2008.a. kella 11.00-13.00 Käina vallas, Käina vallamaja saalis.
20. november 2008.a. kella 16.00- 18.00 Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamaja saalis.
PÄEVAKAVA:
Ühendus Kodukant Hiiumaa kui organisatsioon, ootused liikmes organisatsioonidelt ja riigiasutustelt.
Kodukant ja Leader.
Kommunikatsioon erinevate organisatsioonide vahel, infovahetus, erinevad koostöövõimalused.
Milleks on seltsid, ühendused ja Kodukant ellu kutsutud?
Mida oleme teinud, et küla elaks ja mida tuleks teha?
Mida saaksime enam ja paremini teha koostöös valdadega?
Kas oleme maakonnas arvestatavad? Organisatsiooni nähtavus!
Kuidas tuua noor külaseltsi juurde?
Külavanema ja valla suhe- Külavanema statuut, kuidas see on rakendunud?
Kuidas ja kas rääkida kaasa päevapoliitilistel teemadel?
Ootame rohket osavõttu.
Diana Leenurm
Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liige
56 21 0620
Külade päeval Leisus jäi osalus napiks
Hiiumaa Kodukant on rida aastaid teinud tänuväärset tööd saare külaelu arendamisel ning traditsioonide taastamisel või uute loomisel.
Aktiivsed külainimesed on korraldanud suviseid külapäevi ja talviseid aastalõpupidusid. Pole ka üllatav või ootamatu, kui pidutsema kutsutakse.
Kes teeb hästi tööd, vajab ka hingetõmbeaega, kokkutulemisi, uudiste kuulamisi ja vanade sõpradega kohtumisi.
Tänavusele külade päevale ei tulnud väga palju inimesi. Korraldajad olid pisut pettunud. Aga küllap on kartul veel võtmisel, aiad metssigade rüüste kaitseks poole ehitamisega ja muud sügistööd käsil.
Kui rääkida võitjatest või kaotajatest, siis need, kes tulid, olid kahtlemata võitjad, sest päevaprogramm oli tihe ja sisukas.
Kodukandi juhatuse esimehe Ester Tammise sõnavõtust jäi meelde mure inimeste passiivsuse pärast ja rõõm, et hiidlased on atraktiivsed ning kokkutulemised vajalikud.
Esimest korda kuulsin Emmaste valla ühe juhtfiguuri, Jüri Lauteri suust põhjust, miks kaksteist aastat tagasi hakkas see vald suurte sammudega arenema. Ja kuigi ülejäänud Hiiumaa vaatab Emmaste poole pisut viltu, on natuke kade ja ütleb, et Emmaste on liiga ühe-valla- keskne, peab selle kandi mõtlevatele inimestele au andma. Vald on tõusnud ja ennast püsivalt Hiiumaa kaardile kinnitanud, uudistamiseks nii oma kui võõrale rahvale.
Endel Saar rääkis sellest, kuidas käis töö tema Sõru lugude raamatuks saamisel, kuidas korjus materjale ja kui värvikate inimestega ta kirjutamise käigus kokku oli saanud.
Juturingis oli mõttevahetusi seinast seina. Üheks täiesti erakordseks teemaks oli metssigade hirmuvalitsus üle kogu Hiiumaa. Kuna kartulipõlde rüüstatakse, koduõuesid ja isegi külateid küntakse üles, õunapuid laastatakse Kõpust Kassarini, siis on hiidlastel alust arvata, et keskkonnaamet, jahimeeste selts, ja muud asja reguleerivad organisatsioonid ei ole oma tööga toime tulnud. Külainimeste usaldus nende vastu on väga väikene.
Tõesti-tõesti, häda on nii suur, et külaliikumine Kodukant plaanib teha avaliku pöördumise keskkonnaministeeriumile. Häda sunnib, sest Hiiumaalt abi ei saa, parim soovitus asjameestelt on hetkel, et ehitage aed ümber! Kutsuks peaministri kombel taevast appi, kas 21. sajandil on aed tõesti ainuke, mis inimest metssearüüste eest kaitseb?
Teine, mis kohaletulnuile muret tegi oli see, kuidas inimest kodust seltsitegevusse kaasa tõmmata. Lauteri arvates muutub külaliikumine tõeliselt aktiivseks siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb ehk siis, kui meil on suured vallad ja võim kohalikest elanikest kaugel. Veel arvas ta, et igapäevatööga koormatud inimene lihtsalt ei jõua õhtul midagi muud teha.
Samas ei saa salata, et kohati tulevad inimesed välja küll, kui leitakse kaasakiskuv ja huvitav teema. Hea näide on haridusselts Edu poolt mitmendat aastat läbi viidud nn Päev Puskil, kuhu tänavu kogunes rekordarv külalisi, tublisti üle saja. Tähendab, Puski koduloouurimine on teema, mis huvitab ja inimesi kokku toob.
Külaliikumise eestvedajatel on seega vaja teha tublit uurimistööd ja välja selgitada, mis inimesi huvitab.
Juttu jagus kauemaks ja imetleti ka Kassari külaseltsi ja külaseltsi MUHV temaatilisi pakke, söödi suurepärast kapsasuppi, maiustati karaskite, kookide ja piparmünditeega.
Isetegevust tehti ka, nauditi näidendit ja jäädi üldjoontes päevaga rahule. Kõigest ei tahagi rääkida, sest need, kes kohale ei tulnud, muutugu uudishimulikuks ning arvestagu, et kõigest saab osa ikka kohale tulles.
Igal juhul otsustati, et tulevikus jääb kõikide külade päev kindlalt septembri viimasele laupäevale. Järgmisel aastal tullakse kokku Kõrgessaare vallas.
KATRIN METSAND
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee
Aktiivsed külainimesed on korraldanud suviseid külapäevi ja talviseid aastalõpupidusid. Pole ka üllatav või ootamatu, kui pidutsema kutsutakse.
Kes teeb hästi tööd, vajab ka hingetõmbeaega, kokkutulemisi, uudiste kuulamisi ja vanade sõpradega kohtumisi.
Tänavusele külade päevale ei tulnud väga palju inimesi. Korraldajad olid pisut pettunud. Aga küllap on kartul veel võtmisel, aiad metssigade rüüste kaitseks poole ehitamisega ja muud sügistööd käsil.
Kui rääkida võitjatest või kaotajatest, siis need, kes tulid, olid kahtlemata võitjad, sest päevaprogramm oli tihe ja sisukas.
Kodukandi juhatuse esimehe Ester Tammise sõnavõtust jäi meelde mure inimeste passiivsuse pärast ja rõõm, et hiidlased on atraktiivsed ning kokkutulemised vajalikud.
Esimest korda kuulsin Emmaste valla ühe juhtfiguuri, Jüri Lauteri suust põhjust, miks kaksteist aastat tagasi hakkas see vald suurte sammudega arenema. Ja kuigi ülejäänud Hiiumaa vaatab Emmaste poole pisut viltu, on natuke kade ja ütleb, et Emmaste on liiga ühe-valla- keskne, peab selle kandi mõtlevatele inimestele au andma. Vald on tõusnud ja ennast püsivalt Hiiumaa kaardile kinnitanud, uudistamiseks nii oma kui võõrale rahvale.
Endel Saar rääkis sellest, kuidas käis töö tema Sõru lugude raamatuks saamisel, kuidas korjus materjale ja kui värvikate inimestega ta kirjutamise käigus kokku oli saanud.
Juturingis oli mõttevahetusi seinast seina. Üheks täiesti erakordseks teemaks oli metssigade hirmuvalitsus üle kogu Hiiumaa. Kuna kartulipõlde rüüstatakse, koduõuesid ja isegi külateid küntakse üles, õunapuid laastatakse Kõpust Kassarini, siis on hiidlastel alust arvata, et keskkonnaamet, jahimeeste selts, ja muud asja reguleerivad organisatsioonid ei ole oma tööga toime tulnud. Külainimeste usaldus nende vastu on väga väikene.
Tõesti-tõesti, häda on nii suur, et külaliikumine Kodukant plaanib teha avaliku pöördumise keskkonnaministeeriumile. Häda sunnib, sest Hiiumaalt abi ei saa, parim soovitus asjameestelt on hetkel, et ehitage aed ümber! Kutsuks peaministri kombel taevast appi, kas 21. sajandil on aed tõesti ainuke, mis inimest metssearüüste eest kaitseb?
Teine, mis kohaletulnuile muret tegi oli see, kuidas inimest kodust seltsitegevusse kaasa tõmmata. Lauteri arvates muutub külaliikumine tõeliselt aktiivseks siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb ehk siis, kui meil on suured vallad ja võim kohalikest elanikest kaugel. Veel arvas ta, et igapäevatööga koormatud inimene lihtsalt ei jõua õhtul midagi muud teha.
Samas ei saa salata, et kohati tulevad inimesed välja küll, kui leitakse kaasakiskuv ja huvitav teema. Hea näide on haridusselts Edu poolt mitmendat aastat läbi viidud nn Päev Puskil, kuhu tänavu kogunes rekordarv külalisi, tublisti üle saja. Tähendab, Puski koduloouurimine on teema, mis huvitab ja inimesi kokku toob.
Külaliikumise eestvedajatel on seega vaja teha tublit uurimistööd ja välja selgitada, mis inimesi huvitab.
Juttu jagus kauemaks ja imetleti ka Kassari külaseltsi ja külaseltsi MUHV temaatilisi pakke, söödi suurepärast kapsasuppi, maiustati karaskite, kookide ja piparmünditeega.
Isetegevust tehti ka, nauditi näidendit ja jäädi üldjoontes päevaga rahule. Kõigest ei tahagi rääkida, sest need, kes kohale ei tulnud, muutugu uudishimulikuks ning arvestagu, et kõigest saab osa ikka kohale tulles.
Igal juhul otsustati, et tulevikus jääb kõikide külade päev kindlalt septembri viimasele laupäevale. Järgmisel aastal tullakse kokku Kõrgessaare vallas.
KATRIN METSAND
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee
Subscribe to:
Posts (Atom)