Külade päeval Leisus jäi osalus napiks

Hiiumaa Kodukant on rida aastaid teinud tänuväärset tööd saare külaelu arendamisel ning traditsioonide taastamisel või uute loomisel.

Aktiivsed külainimesed on korraldanud suviseid külapäevi ja talviseid aastalõpupidusid. Pole ka üllatav või ootamatu, kui pidutsema kutsutakse.

Kes teeb hästi tööd, vajab ka hingetõmbeaega, kokkutulemisi, uudiste kuulamisi ja vanade sõpradega kohtumisi.

Tänavusele külade päevale ei tulnud väga palju inimesi. Korraldajad olid pisut pettunud. Aga küllap on kartul veel võtmisel, aiad metssigade rüüste kaitseks poole ehitamisega ja muud sügistööd käsil.

Kui rääkida võitjatest või kaotajatest, siis need, kes tulid, olid kahtlemata võitjad, sest päevaprogramm oli tihe ja sisukas.

Kodukandi juhatuse esimehe Ester Tammise sõnavõtust jäi meelde mure inimeste passiivsuse pärast ja rõõm, et hiidlased on atraktiivsed ning kokkutulemised vajalikud.

Esimest korda kuulsin Emmaste valla ühe juhtfiguuri, Jüri Lauteri suust põhjust, miks kaksteist aastat tagasi hakkas see vald suurte sammudega arenema. Ja kuigi ülejäänud Hiiumaa vaatab Emmaste poole pisut viltu, on natuke kade ja ütleb, et Emmaste on liiga ühe-valla- keskne, peab selle kandi mõtlevatele inimestele au andma. Vald on tõusnud ja ennast püsivalt Hiiumaa kaardile kinnitanud, uudistamiseks nii oma kui võõrale rahvale.

Endel Saar rääkis sellest, kuidas käis töö tema Sõru lugude raamatuks saamisel, kuidas korjus materjale ja kui värvikate inimestega ta kirjutamise käigus kokku oli saanud.

Juturingis oli mõttevahetusi seinast seina. Üheks täiesti erakordseks teemaks oli metssigade hirmuvalitsus üle kogu Hiiumaa. Kuna kartulipõlde rüüstatakse, koduõuesid ja isegi külateid küntakse üles, õunapuid laastatakse Kõpust Kassarini, siis on hiidlastel alust arvata, et keskkonnaamet, jahimeeste selts, ja muud asja reguleerivad organisatsioonid ei ole oma tööga toime tulnud. Külainimeste usaldus nende vastu on väga väikene.

Tõesti-tõesti, häda on nii suur, et külaliikumine Kodukant plaanib teha avaliku pöördumise keskkonnaministeeriumile. Häda sunnib, sest Hiiumaalt abi ei saa, parim soovitus asjameestelt on hetkel, et ehitage aed ümber! Kutsuks peaministri kombel taevast appi, kas 21. sajandil on aed tõesti ainuke, mis inimest metssearüüste eest kaitseb?

Teine, mis kohaletulnuile muret tegi oli see, kuidas inimest kodust seltsitegevusse kaasa tõmmata. Lauteri arvates muutub külaliikumine tõeliselt aktiivseks siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb ehk siis, kui meil on suured vallad ja võim kohalikest elanikest kaugel. Veel arvas ta, et igapäevatööga koormatud inimene lihtsalt ei jõua õhtul midagi muud teha.

Samas ei saa salata, et kohati tulevad inimesed välja küll, kui leitakse kaasakiskuv ja huvitav teema. Hea näide on haridusselts Edu poolt mitmendat aastat läbi viidud nn Päev Puskil, kuhu tänavu kogunes rekordarv külalisi, tublisti üle saja. Tähendab, Puski koduloouurimine on teema, mis huvitab ja inimesi kokku toob.

Külaliikumise eestvedajatel on seega vaja teha tublit uurimistööd ja välja selgitada, mis inimesi huvitab.

Juttu jagus kauemaks ja imetleti ka Kassari külaseltsi ja külaseltsi MUHV temaatilisi pakke, söödi suurepärast kapsasuppi, maiustati karaskite, kookide ja piparmünditeega.

Isetegevust tehti ka, nauditi näidendit ja jäädi üldjoontes päevaga rahule. Kõigest ei tahagi rääkida, sest need, kes kohale ei tulnud, muutugu uudishimulikuks ning arvestagu, et kõigest saab osa ikka kohale tulles.

Igal juhul otsustati, et tulevikus jääb kõikide külade päev kindlalt septembri viimasele laupäevale. Järgmisel aastal tullakse kokku Kõrgessaare vallas.

KATRIN METSAND
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee