Ühenduse Kodukant Hiiumaa ja Hiiumaa vallaametnike, seltside, seltsingute ning külavanemate vahelise koostöö teemalised ühised arutelud
Üritust toetab Põllumajandusministeerium
Arutelud toimuvad:
12. november 2008.a. kella 15.00-17.00 Pühalepa vallas, Pühalepa vallamaja saalis.
13. november 2008.a. kella 16.00-18.00 Emmaste vallas, Emmaste vallamaja saalis.
14. november 2008.a. kella 11.00-13.00 Käina vallas, Käina vallamaja saalis.
20. november 2008.a. kella 16.00- 18.00 Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamaja saalis.
PÄEVAKAVA:
Ühendus Kodukant Hiiumaa kui organisatsioon, ootused liikmes organisatsioonidelt ja riigiasutustelt.
Kodukant ja Leader.
Kommunikatsioon erinevate organisatsioonide vahel, infovahetus, erinevad koostöövõimalused.
Milleks on seltsid, ühendused ja Kodukant ellu kutsutud?
Mida oleme teinud, et küla elaks ja mida tuleks teha?
Mida saaksime enam ja paremini teha koostöös valdadega?
Kas oleme maakonnas arvestatavad? Organisatsiooni nähtavus!
Kuidas tuua noor külaseltsi juurde?
Külavanema ja valla suhe- Külavanema statuut, kuidas see on rakendunud?
Kuidas ja kas rääkida kaasa päevapoliitilistel teemadel?
Ootame rohket osavõttu.
Diana Leenurm
Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liige
56 21 0620
Friday, November 14, 2008
Külade päeval Leisus jäi osalus napiks
Hiiumaa Kodukant on rida aastaid teinud tänuväärset tööd saare külaelu arendamisel ning traditsioonide taastamisel või uute loomisel.
Aktiivsed külainimesed on korraldanud suviseid külapäevi ja talviseid aastalõpupidusid. Pole ka üllatav või ootamatu, kui pidutsema kutsutakse.
Kes teeb hästi tööd, vajab ka hingetõmbeaega, kokkutulemisi, uudiste kuulamisi ja vanade sõpradega kohtumisi.
Tänavusele külade päevale ei tulnud väga palju inimesi. Korraldajad olid pisut pettunud. Aga küllap on kartul veel võtmisel, aiad metssigade rüüste kaitseks poole ehitamisega ja muud sügistööd käsil.
Kui rääkida võitjatest või kaotajatest, siis need, kes tulid, olid kahtlemata võitjad, sest päevaprogramm oli tihe ja sisukas.
Kodukandi juhatuse esimehe Ester Tammise sõnavõtust jäi meelde mure inimeste passiivsuse pärast ja rõõm, et hiidlased on atraktiivsed ning kokkutulemised vajalikud.
Esimest korda kuulsin Emmaste valla ühe juhtfiguuri, Jüri Lauteri suust põhjust, miks kaksteist aastat tagasi hakkas see vald suurte sammudega arenema. Ja kuigi ülejäänud Hiiumaa vaatab Emmaste poole pisut viltu, on natuke kade ja ütleb, et Emmaste on liiga ühe-valla- keskne, peab selle kandi mõtlevatele inimestele au andma. Vald on tõusnud ja ennast püsivalt Hiiumaa kaardile kinnitanud, uudistamiseks nii oma kui võõrale rahvale.
Endel Saar rääkis sellest, kuidas käis töö tema Sõru lugude raamatuks saamisel, kuidas korjus materjale ja kui värvikate inimestega ta kirjutamise käigus kokku oli saanud.
Juturingis oli mõttevahetusi seinast seina. Üheks täiesti erakordseks teemaks oli metssigade hirmuvalitsus üle kogu Hiiumaa. Kuna kartulipõlde rüüstatakse, koduõuesid ja isegi külateid küntakse üles, õunapuid laastatakse Kõpust Kassarini, siis on hiidlastel alust arvata, et keskkonnaamet, jahimeeste selts, ja muud asja reguleerivad organisatsioonid ei ole oma tööga toime tulnud. Külainimeste usaldus nende vastu on väga väikene.
Tõesti-tõesti, häda on nii suur, et külaliikumine Kodukant plaanib teha avaliku pöördumise keskkonnaministeeriumile. Häda sunnib, sest Hiiumaalt abi ei saa, parim soovitus asjameestelt on hetkel, et ehitage aed ümber! Kutsuks peaministri kombel taevast appi, kas 21. sajandil on aed tõesti ainuke, mis inimest metssearüüste eest kaitseb?
Teine, mis kohaletulnuile muret tegi oli see, kuidas inimest kodust seltsitegevusse kaasa tõmmata. Lauteri arvates muutub külaliikumine tõeliselt aktiivseks siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb ehk siis, kui meil on suured vallad ja võim kohalikest elanikest kaugel. Veel arvas ta, et igapäevatööga koormatud inimene lihtsalt ei jõua õhtul midagi muud teha.
Samas ei saa salata, et kohati tulevad inimesed välja küll, kui leitakse kaasakiskuv ja huvitav teema. Hea näide on haridusselts Edu poolt mitmendat aastat läbi viidud nn Päev Puskil, kuhu tänavu kogunes rekordarv külalisi, tublisti üle saja. Tähendab, Puski koduloouurimine on teema, mis huvitab ja inimesi kokku toob.
Külaliikumise eestvedajatel on seega vaja teha tublit uurimistööd ja välja selgitada, mis inimesi huvitab.
Juttu jagus kauemaks ja imetleti ka Kassari külaseltsi ja külaseltsi MUHV temaatilisi pakke, söödi suurepärast kapsasuppi, maiustati karaskite, kookide ja piparmünditeega.
Isetegevust tehti ka, nauditi näidendit ja jäädi üldjoontes päevaga rahule. Kõigest ei tahagi rääkida, sest need, kes kohale ei tulnud, muutugu uudishimulikuks ning arvestagu, et kõigest saab osa ikka kohale tulles.
Igal juhul otsustati, et tulevikus jääb kõikide külade päev kindlalt septembri viimasele laupäevale. Järgmisel aastal tullakse kokku Kõrgessaare vallas.
KATRIN METSAND
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee
Aktiivsed külainimesed on korraldanud suviseid külapäevi ja talviseid aastalõpupidusid. Pole ka üllatav või ootamatu, kui pidutsema kutsutakse.
Kes teeb hästi tööd, vajab ka hingetõmbeaega, kokkutulemisi, uudiste kuulamisi ja vanade sõpradega kohtumisi.
Tänavusele külade päevale ei tulnud väga palju inimesi. Korraldajad olid pisut pettunud. Aga küllap on kartul veel võtmisel, aiad metssigade rüüste kaitseks poole ehitamisega ja muud sügistööd käsil.
Kui rääkida võitjatest või kaotajatest, siis need, kes tulid, olid kahtlemata võitjad, sest päevaprogramm oli tihe ja sisukas.
Kodukandi juhatuse esimehe Ester Tammise sõnavõtust jäi meelde mure inimeste passiivsuse pärast ja rõõm, et hiidlased on atraktiivsed ning kokkutulemised vajalikud.
Esimest korda kuulsin Emmaste valla ühe juhtfiguuri, Jüri Lauteri suust põhjust, miks kaksteist aastat tagasi hakkas see vald suurte sammudega arenema. Ja kuigi ülejäänud Hiiumaa vaatab Emmaste poole pisut viltu, on natuke kade ja ütleb, et Emmaste on liiga ühe-valla- keskne, peab selle kandi mõtlevatele inimestele au andma. Vald on tõusnud ja ennast püsivalt Hiiumaa kaardile kinnitanud, uudistamiseks nii oma kui võõrale rahvale.
Endel Saar rääkis sellest, kuidas käis töö tema Sõru lugude raamatuks saamisel, kuidas korjus materjale ja kui värvikate inimestega ta kirjutamise käigus kokku oli saanud.
Juturingis oli mõttevahetusi seinast seina. Üheks täiesti erakordseks teemaks oli metssigade hirmuvalitsus üle kogu Hiiumaa. Kuna kartulipõlde rüüstatakse, koduõuesid ja isegi külateid küntakse üles, õunapuid laastatakse Kõpust Kassarini, siis on hiidlastel alust arvata, et keskkonnaamet, jahimeeste selts, ja muud asja reguleerivad organisatsioonid ei ole oma tööga toime tulnud. Külainimeste usaldus nende vastu on väga väikene.
Tõesti-tõesti, häda on nii suur, et külaliikumine Kodukant plaanib teha avaliku pöördumise keskkonnaministeeriumile. Häda sunnib, sest Hiiumaalt abi ei saa, parim soovitus asjameestelt on hetkel, et ehitage aed ümber! Kutsuks peaministri kombel taevast appi, kas 21. sajandil on aed tõesti ainuke, mis inimest metssearüüste eest kaitseb?
Teine, mis kohaletulnuile muret tegi oli see, kuidas inimest kodust seltsitegevusse kaasa tõmmata. Lauteri arvates muutub külaliikumine tõeliselt aktiivseks siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb ehk siis, kui meil on suured vallad ja võim kohalikest elanikest kaugel. Veel arvas ta, et igapäevatööga koormatud inimene lihtsalt ei jõua õhtul midagi muud teha.
Samas ei saa salata, et kohati tulevad inimesed välja küll, kui leitakse kaasakiskuv ja huvitav teema. Hea näide on haridusselts Edu poolt mitmendat aastat läbi viidud nn Päev Puskil, kuhu tänavu kogunes rekordarv külalisi, tublisti üle saja. Tähendab, Puski koduloouurimine on teema, mis huvitab ja inimesi kokku toob.
Külaliikumise eestvedajatel on seega vaja teha tublit uurimistööd ja välja selgitada, mis inimesi huvitab.
Juttu jagus kauemaks ja imetleti ka Kassari külaseltsi ja külaseltsi MUHV temaatilisi pakke, söödi suurepärast kapsasuppi, maiustati karaskite, kookide ja piparmünditeega.
Isetegevust tehti ka, nauditi näidendit ja jäädi üldjoontes päevaga rahule. Kõigest ei tahagi rääkida, sest need, kes kohale ei tulnud, muutugu uudishimulikuks ning arvestagu, et kõigest saab osa ikka kohale tulles.
Igal juhul otsustati, et tulevikus jääb kõikide külade päev kindlalt septembri viimasele laupäevale. Järgmisel aastal tullakse kokku Kõrgessaare vallas.
KATRIN METSAND
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee
Hiiumaal korraldab kaunimate kodude valimist Liikumine Kodukant Hiiumaa
Kaunis Eesti kodu- Kestku hiidlaste tahe enda ümber ilu näha, seda luua, jagada ja hoida ning sellest jõudu ja rõõmu saada!
Heakorrakonkurss „Kaunis kodu“ on toimunud juba 10 aastat - olles väga populaarne, sest korras kodu on panus, mille saab oma riigi ülesehitamiseks anda igaüks.
Riigivanem K. Pätsi juures peeti 1936.a. nõupidamine, kus võeti vastu otsus hakata korrastama kodu ja selle ümbrust. Seda päeva, 21.aprill, hakati pidama kodukaunistamise liikumise ametlikuks alguseks. Kodukaunistamise liikumise rakendamiseks moodustati kõrgetasemeline peakomitee- Eesti Kodukaunistamise Kogu. Maakondades loodi kodukaunistamise maakomiteed. 1938.a. asus liikumise etteotsa president Konstantin Päts.
Kodukaunistamise riiklikult suunatud tegevus jäi tahaplaanile seoses ühiskonnale pühendunud ajaloo perioodiga, kus kodu jäeti teise järguliseks.
Lennart Meri taaselustas kodukaunistamise liikumise. Pidades oluliseks hoida korras kodud ja nende ümbrused- luua korda kogu Eestimaa. Näitamaks üle-eestilist kodukaunistamise liikumise vajalikkust Eestimaa arengule, nimetas L. Meri liikumist rahvuslikuks programmiks ja asus Vabariigi Presidendina selle patrooniks. Tema jälgedes on kodukaunistamise liikumist patroonina väärtustanud ka järgmised Eesti Vabariigi presidendid.
Alates 1998.a. on igast maakonnast ja neljast suuremast linnast (Tallinn, Tartu, Pärnu ning Narva) valitud 4 võitjat, kaunima Eesti kodu omanikku.
Konkursi „Kaunis kodu“ korraldamise eesmärgiks on kaunimate kodude loojate tunnustamine ja võitjate esitamine Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks.
Oluline on kodanike poolne algatus, sest kandidaatide esitamine ei ole ainult ametnike ja omavalitsuste pädevuses.
Esitada võib eraisikutele, asutustele ja organisatsioonidele kuuluvaid kinnistuid, mis võistlevad järgmistes kategooriates:
eramajad, talud (talu on üldmõiste ja ei ole seotud tootmistegevusega) ja suvekodud
korter-ja ridaelamud
asutused ja organisatsioonide hooned ja nende ümbrus
Eraldi korraldatakse Eesti kaunima kooli konkurss, seda toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Ettepanekud esitatakse kohalikule omavalitsusele suuliselt või kirjalikult. Esitajateks saavad olla omanikud, valdajad ja omavalitsuse elanikud.
Iga omavalitsus hindab saabunud ettepanekute põhjal koduaedade ja avalike objektide kujundust ning heakorda ja valib välja oma kaunimad, esitamaks need maakondlikule komisjonile. Hindamisele kuuluvad objektid valdaja nõusolekul.“Kauni kodu“ laureaat saab taas kandideerida 3 aasta pärast. Nominendid saavad kandideerida järgmisel aastal.
Hiiumaal korraldab kaunimate kodude valimist Liikumine Kodukant Hiiumaa. Tänavu, nagu ka eelmisel aastal on konkursi kohalikus komisjonis Kristiina Hellström, Riina Lilleõis, Ludmilla Träder, Meeri Kaups, Aimi Pruul, Mai Sinilaid, Jaanus Rohusaar, Aili Küttim, Andres Miller, Kaja Sõrmus, Ülo Lindjärv ja Kati Kukk. Sellel aastal on komisjoni liikmeks Diana Leenurm, kes asub Lii Kohari asemele. Kahe päevaga teevad hindajad kandideerijate kodudele ringi peale. Tulemused antakse edasi liikumise Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Keskjuhatusele, kes edastab nimekirja presidendi kantseleile ja auhinna saajad kutsutakse presidendi vastuvõtule.
Palju on räägitud ja arutatud nendest kriteeriumitest, mille alusel valitakse kaunimad kodud?
Üldisemad tingimused on pandud kirja Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel www.iluskodu.ee . Kohapealsed mugandused ja täpsemad juhised on väljatöötatud kohapealse komisjoni poolt. Hindamisel käsitletakse nelja suuremat teemaderingi:
terviklikku ruumimõju (maa-ala kasutust, harmoonilisust, lahendusideede originaalsust ja isikupära ning planeeringu otstarbekust);
heakorda (hoonete korrastatust, teede seisundit ja kasutatud materjalide sobivust ning jäätmemajanduse korraldust);
haljastus (haljastuse sobivust kohaliku loodusega, üldilmet ja hooldatust, mitmekesisust ja omapära, taimmaterjali valikut ning tarbeaia kujundust ja hooldatust);
väikevormide seisund ja sobivus tervikuga (lipumast või lipuvarras, piirded, aiad, müürid, vallid, astangud; väikehooned, lehtlad, varjualused, kiiged, õuemööbel, skulptuurid; tiigid jt. veesilmad; viidad, sildid, peremärgid, logod, reklaamid; välivalgustus ning mänguväljakud).
Kodukaunistamise Hiiumaa piirkonnajuht Diana Leenurm 56210620
Heakorrakonkurss „Kaunis kodu“ on toimunud juba 10 aastat - olles väga populaarne, sest korras kodu on panus, mille saab oma riigi ülesehitamiseks anda igaüks.
Riigivanem K. Pätsi juures peeti 1936.a. nõupidamine, kus võeti vastu otsus hakata korrastama kodu ja selle ümbrust. Seda päeva, 21.aprill, hakati pidama kodukaunistamise liikumise ametlikuks alguseks. Kodukaunistamise liikumise rakendamiseks moodustati kõrgetasemeline peakomitee- Eesti Kodukaunistamise Kogu. Maakondades loodi kodukaunistamise maakomiteed. 1938.a. asus liikumise etteotsa president Konstantin Päts.
Kodukaunistamise riiklikult suunatud tegevus jäi tahaplaanile seoses ühiskonnale pühendunud ajaloo perioodiga, kus kodu jäeti teise järguliseks.
Lennart Meri taaselustas kodukaunistamise liikumise. Pidades oluliseks hoida korras kodud ja nende ümbrused- luua korda kogu Eestimaa. Näitamaks üle-eestilist kodukaunistamise liikumise vajalikkust Eestimaa arengule, nimetas L. Meri liikumist rahvuslikuks programmiks ja asus Vabariigi Presidendina selle patrooniks. Tema jälgedes on kodukaunistamise liikumist patroonina väärtustanud ka järgmised Eesti Vabariigi presidendid.
Alates 1998.a. on igast maakonnast ja neljast suuremast linnast (Tallinn, Tartu, Pärnu ning Narva) valitud 4 võitjat, kaunima Eesti kodu omanikku.
Konkursi „Kaunis kodu“ korraldamise eesmärgiks on kaunimate kodude loojate tunnustamine ja võitjate esitamine Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks.
Oluline on kodanike poolne algatus, sest kandidaatide esitamine ei ole ainult ametnike ja omavalitsuste pädevuses.
Esitada võib eraisikutele, asutustele ja organisatsioonidele kuuluvaid kinnistuid, mis võistlevad järgmistes kategooriates:
eramajad, talud (talu on üldmõiste ja ei ole seotud tootmistegevusega) ja suvekodud
korter-ja ridaelamud
asutused ja organisatsioonide hooned ja nende ümbrus
Eraldi korraldatakse Eesti kaunima kooli konkurss, seda toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Ettepanekud esitatakse kohalikule omavalitsusele suuliselt või kirjalikult. Esitajateks saavad olla omanikud, valdajad ja omavalitsuse elanikud.
Iga omavalitsus hindab saabunud ettepanekute põhjal koduaedade ja avalike objektide kujundust ning heakorda ja valib välja oma kaunimad, esitamaks need maakondlikule komisjonile. Hindamisele kuuluvad objektid valdaja nõusolekul.“Kauni kodu“ laureaat saab taas kandideerida 3 aasta pärast. Nominendid saavad kandideerida järgmisel aastal.
Hiiumaal korraldab kaunimate kodude valimist Liikumine Kodukant Hiiumaa. Tänavu, nagu ka eelmisel aastal on konkursi kohalikus komisjonis Kristiina Hellström, Riina Lilleõis, Ludmilla Träder, Meeri Kaups, Aimi Pruul, Mai Sinilaid, Jaanus Rohusaar, Aili Küttim, Andres Miller, Kaja Sõrmus, Ülo Lindjärv ja Kati Kukk. Sellel aastal on komisjoni liikmeks Diana Leenurm, kes asub Lii Kohari asemele. Kahe päevaga teevad hindajad kandideerijate kodudele ringi peale. Tulemused antakse edasi liikumise Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Keskjuhatusele, kes edastab nimekirja presidendi kantseleile ja auhinna saajad kutsutakse presidendi vastuvõtule.
Palju on räägitud ja arutatud nendest kriteeriumitest, mille alusel valitakse kaunimad kodud?
Üldisemad tingimused on pandud kirja Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel www.iluskodu.ee . Kohapealsed mugandused ja täpsemad juhised on väljatöötatud kohapealse komisjoni poolt. Hindamisel käsitletakse nelja suuremat teemaderingi:
terviklikku ruumimõju (maa-ala kasutust, harmoonilisust, lahendusideede originaalsust ja isikupära ning planeeringu otstarbekust);
heakorda (hoonete korrastatust, teede seisundit ja kasutatud materjalide sobivust ning jäätmemajanduse korraldust);
haljastus (haljastuse sobivust kohaliku loodusega, üldilmet ja hooldatust, mitmekesisust ja omapära, taimmaterjali valikut ning tarbeaia kujundust ja hooldatust);
väikevormide seisund ja sobivus tervikuga (lipumast või lipuvarras, piirded, aiad, müürid, vallid, astangud; väikehooned, lehtlad, varjualused, kiiged, õuemööbel, skulptuurid; tiigid jt. veesilmad; viidad, sildid, peremärgid, logod, reklaamid; välivalgustus ning mänguväljakud).
Kodukaunistamise Hiiumaa piirkonnajuht Diana Leenurm 56210620
Maakondliku tugikeskuse rekvisiidid
MTÜ Hiiumaa Kodukant
Leigri väljak 5 Kärdla 92411
koordinaator: Diana Leenurm
GSM 56210620
kodukanthiiumaa@gmail.com või
kodukant@hiiumaa.ee
Juhatuse esimees: Ester Tammis
vetsitall@hot.ee
Leigri väljak 5 Kärdla 92411
koordinaator: Diana Leenurm
GSM 56210620
kodukanthiiumaa@gmail.com või
kodukant@hiiumaa.ee
Juhatuse esimees: Ester Tammis
vetsitall@hot.ee
2007.a. oktoobris sai Kodukant Hiiumaa uue juhatuse
Hiiumaa Kodukant valis oktoobri lõpul uue juhatuse. Hiiu maavalitsuses peetud valimiskoosolekul said enim hääli ning osutusid valituks Ester Tammis, Heli Üksik, Ilme Treisalt, Diana Leenurm ja Viktor Rõbtšenko. MTÜ asutamisest viis aastat Kodukanti juhtinud Lii Kohari oli rahul, et kandidaate oli piisavalt ning juhatus jätkab elujõulisena. Põhikirja järgi valitakse juhatus viieks aastaks ja sinna peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Eelmisse neljaliikmelisse juhatusse kuulusid esimees Lii Kohari, liikmed Ester Tammis, Heli Üksik ja Andres Miller. Hiiumaa Kodukandi koordinaatori Raili Mägi sõnul seisab uue esimehe valimine ees lähipäevil. Kohari lisas, et üleandmine peab olema lõpule viidud hiljemalt 31. detsembriks. Hiiumaa Kodukant on vabatahtlikkuse alusel tegutsev katusorganisatsioon, mis aitab kaasa Hiiumaa külade seltside ja seltsingute tegevusele külade säilimisel ja taaselustamisel. Kodukant koordineerib selleks vajalikku koostegevust ning osaleb kohaliku arengu kavandamisel. MTÜ Hiiumaa Kodukant loodi 28. oktoobril 2002. a.
http://www.hiiuleht.ee/index.php?id=1030
http://www.hiiuleht.ee/index.php?id=1030
Esimene postitus
Otsustasin koondada kokku kõik Kodukant Hiiumaad puudutava materjali, mis võrgust leida.
Subscribe to:
Posts (Atom)